
Ahtme Kool on saavutanud Erasmus+ akrediteeringu konsortsiumi liikmena.
Konsortsiumi koordinaator on Narva Vanalinna Põhikool
Teised partnerid: Narva Kesklinna Kool ja Sillamäe Vanalinna Kool
Tegevused:
1. Koolide töötajate koolitused välismaal
2. Õpilaste õpiränded
Meie eesmärgid:
- Konsortsiumi partnerkoolid on kaasaegsed õpikeskkonnad, mida toetavad keskkonnahoidlik mõtteviis, koostöö ja innovaatilised digilahendused.
2. Partnerkoolides töötavad pädevad ja motiveeritud koolijuhid, õpetajad ja tugispetsialistid, keda tunnustatakse ja kelle järelkasv on süsteemselt tagatud ja toetatud.
3. Koolides toimib kaasav haridus, mida saavutatakse personaalse lähenemise kaudu lapse arengu toetamisel tema täielikku potentsiaali arvestades.
4. Koolide õpilaste üldpädevused on kõrgel tasemel, nad oskavad oma karjääri planeerida, suhtlevad rahvusvahelisel tasemel, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus.
![]() |
![]() |
![]() |
Rahvusvahelistes koolitusprogrammides osalenud õpetajad kirjeldavad kõige sagedamini mitte ainult uute metoodiliste võtete omandamist, vaid ka muutust oma professionaalses identiteedis.
Osalemine välispraktikates ja õpirändes on aidanud õpetajatel näha ennast uuendusliku õpikeskkonna loojana, mitte ainult olemasolevate õppekavade täitjana.
Ühes kooli eneseanalüüsi vastuses märgitakse:
„Rahvusvahelisel koolitusel osalemine andis mulle tagasi õpetamisrõõmu. Sain kinnituse, et meie koolis tehtavad muutused on vajalikud ning et õpetaja võib olla muutuste algataja."
Sarnast mõju kinnitab ka teine osaleja:
„Pärast õpirännet julgesin rohkem kasutada koostöiseid ja mängustatud õppemeetodeid ning kaasata õpilasi aktiivselt tunni ülesehitamisse."
Fotodel on näha, kuidas õpetajad rakendavad sensoorseid, kogemusõppel põhinevaid ning koostööoskusi arendavaid ülesandeid nii eripedagoogikas kui üldhariduses — alates praktilistest loovülesannetest kuni liikumispõhiste meeskonnategevusteni.
2. Kaasav haridus muutub nähtavaks igapäevaseks praktikaks
Mitmed akrediteeritud koolid tõid aruannetes välja, et Erasmus+ tegevused on aidanud neil muuta kaasava hariduse põhimõtted konkreetseks ja rakendatavaks igapäevases koolielus.
Eripedagoogilise suunitlusega õpirännete järel kirjeldavad õpetajad, et:
„Saime uusi teadmisi sensoorsete tegevuste, õpilase individuaalse toetamise ja turvalise õpikeskkonna kujundamise kohta, mida rakendame nüüd iganädalaselt."
Teises aruandes rõhutatakse:
„Õpetajad hakkasid teadlikumalt märkama väikseid edusamme ning otsima õpilase tugevusi, mitte keskenduma ainult puudujääkidele."
Pildimaterjal kinnitab seda muutust väga selgelt:
näeme nii ratastoolikasutaja turvalist liikumise harjutamist, ühiseid motoorseid mänge, visuaalse taju ja koostööharjutusi kui ka terapeutiliste tegevuste kasutamist klassivälises keskkonnas.
3. Õpilaste motivatsioon ja keelejulgus kasvavad siis, kui õppimine toimub päriselus
Õpilasõpiränded ja rahvusvahelised kohtumised on koolide tagasiside põhjal olnud üks mõjusamaid vahendeid õpimotivatsiooni ning suhtlemisjulguse suurendamisel.
Üks kool kirjutab:
„Õpilased, kes tavapärases tunnis on tagasihoidlikud, muutusid rahvusvahelises meeskonnatöös aktiivseks suhtlejaks."
Teine kool lisab:
„Pärast Saksamaa õpirännet suurenes õpilaste valmisolek kasutada võõrkeelt igapäevases suhtluses ning nende huvi Euroopa kultuuriruumi vastu kasvas märgatavalt."
Fotodelt on näha, kuidas noored töötavad rahvusvahelistes segagruppides, lahendavad keelelisi ja loovülesandeid, osalevad linnaruumiõppes ning õpivad väljaspool klassiruumi.
Oluline ei ole ainult reisikogemus ise, vaid õpilase tajutud kompetentsuse kasv:
ta kogeb, et saab hakkama uues keskkonnas, oskab suhelda ning suudab teha koostööd erineva taustaga noortega.
Rahvusvaheline koostöö muudab meie koole — koos õpime rohkem ja koos loome tugevama hariduskogukonna!



